Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)

§ 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”1) keel ja kirjandus: eesti keel, vene keel (vene õppekeelega klassis), kirjandus ning eesti keel teise keelena;

2) võõrkeeled: A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel ja B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel;”;

2) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.”;

3) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 21. Õppekeel

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.

(2) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks on koolil õigus vaba tunnimahu puudumisel õpilase suurimat lubatud nädala õppekoormust suurendada ühe tunni võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõpet korraldab, sealhulgas
keele- ja kultuuriõppeks vajalikud materjalid hangib kool.

(5) Kurti või kuulmislangusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.

(6) Haridusliku erivajadusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele või selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane.”;

4) paragrahvi 74 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 74 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 74¹ järgmises sõnastuses:

”§ 74¹. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Põhikooli ja gümnaasiumi õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse järgmistes valdkondades: organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud õpetajakutse saadakse ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja ametiks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.

(7) Eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(8) Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(9) Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(10) Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(11) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(12) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.”;

7) paragrahvi 75 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

”(3¹) Kui haldusjärelevalve käigus on tuvastatud direktori, õppealajuhataja, õpetaja või tugispetsialisti mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus:

1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele;

2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele.”;

9) paragrahvi 87 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 88¹ järgmises sõnastuses:

”§ 88¹. Haldusjärelevalve keelenõuete täitmise üle

Käesoleva seaduse ning keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet.”;

11) paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 99. Õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuete kohaldamine

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud isikud, kes on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse. Samuti loetakse õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud isikud, kes on omandanud kõrghariduse tema poolt õpetatavas aines ja kes omavad pedagoogilisi kompetentse. Alates 2002. aasta 1. juunist hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavade puhul käsitatakse käesolevas lõikes nimetatud kõrgharidusena magistrikraadi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpetaja loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppealajuhataja loetakse alates 2023. aasta
1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana töötavad või töötanud isikud, kes on pärast 2013. aasta 1. septembrit omandanud magistrikraadi õpetajakoolituse õppekaval, kuid kellele ei väljastatud õpetajakutset, kuna õpet läbiviiv ülikool ei olnud veel alustanud õpetajakutse andmist, ja kes on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 99¹ järgmises sõnastuses:

”§ 99¹. Eesti keele oskuse nõude kvalifikatsiooninõudena kohaldamine õpetajatele ja tugispetsialistidele

Käesoleva seaduse §-s 74¹ sätestatud eesti keele oskuse nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena õpetajatele ja tugispetsialistidele alates 2024. aasta 1. augustist.”;

13) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 100¹⁵ ja 100¹⁶ järgmises sõnastuses:

”§ 100¹⁵. Üleminek eestikeelsele õppele põhikoolis

(1) Hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel võib muu keel olla õppekeeleks eesti keele asemel:

1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.–9. klassis;

2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.–9. klassis;

3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.–9. klassis;

4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.–9. klassis;

5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.

Ettepanek muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Valla- või linnavolikogu otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul ettepaneku esitamisest arvates.

(2) Valla- või linnavolikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks klassi puhul, mille õppekeel peab käesoleva paragrahvi kohaselt olema eesti keel. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppes kasutatava muu keele osakaal kogu õppe mahust kõnealusel õppeaastal.

(3) Taotlus osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta
31. märtsiks. Vabariigi Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 100¹⁶. Üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumis

(1) Gümnaasiumis läbiviidavas õppes võib alates 2024/2025. õppeaastast kuni
2029/2030. õppeaastani olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

(2) Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt
2030/2031. õppeaastaks, 11. klassis hiljemalt 2031/2032. õppeaastaks ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. 2030/2031. õppeaastal võib 11. ja 12. klassis ning 2031/2032. õppeaastal 12. klassis läbiviidavas õppes olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

(3) Enne 2024. aasta 1. septembrit Vabariigi Valitsuselt kakskeelse õppe läbiviimiseks loa saanud koolid võivad gümnaasiumiastmes kasutada õpilasi õpetades peale eesti õppekeele muud keelt.”;

14) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 100¹⁷ järgmises sõnastuses:

”§ 100¹⁷. Ühe või mitme õppeaine õpetamine muus keeles

2022. aasta 1. septembri seisuga tegutsev eesti õppekeelega kool, kes korraldas 2022. aasta
1. septembri seisuga ühe või mitme õppeaine õpetamist inglise, saksa või prantsuse keeles ning see õpe toetas A-võõrkeele õppimist, võib jätkata õppeainete õpetamist muus keeles, kuid mitte rohkem kui 2022/2023. õppeaastal kooli õppekavas fikseeritud mahus.”.

§ 2. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduse § 15 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1¹) Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui põhikooli või gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus.”.

§ 3. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine

Koolieelse lasteasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”§ 8. Õppekeel

(1) Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

(2) Kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.

(3) Erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond on erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu jõukohane.”;

2) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”1) pedagoogid, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 22¹ kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele;”;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

”(2¹) Lasteasutuse tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77¹ sätestatud tingimustel ja korras.”;

4) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

”Erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteasutuses käesoleva seaduse § 8
lõike 3 alusel eesti keelest erinevas keeles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema kirjalikul nõusolekul.”;

5) paragrahvi 22 lõige 4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4²) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteasutuse õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.”;

6) paragrahvi 22 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on käesoleva seaduse §-s 22¹ kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 22¹ järgmises sõnastuses:

”§ 22¹. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Lasteasutuse direktori kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Lasteasutuse õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lasteasutuse juhtide juhtimiskompetentse hinnatakse vähemalt järgmistes valdkondades: organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine.

(4) Lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Lasteasutuse erirühma ja sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, eripedagoogilised ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.

(7) Lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(8) Lasteasutuse eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(9) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.”;

8) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

”(3¹) Kui haldusjärelevalve käigus on tuvastatud direktori, õppealajuhataja, õpetaja, logopeedi või eripedagoogi mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus:

1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele;

2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele.”;

9) paragrahvi 31 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.”;

10) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses:

”§ 32¹. Haldusjärelevalve keelenõuete täitmise üle

Käesoleva seaduse ning keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 36¹ järgmises sõnastuses:

”§ 36¹. Üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele

(1) Alates 2024/2025. õppeaastast võib valla- või linnavolikogu taotlusel Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks lasteasutuse või selle rühma kohta. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppe- ja kasvatustegevuses kasutatava muu keele osakaal kogu õppe- ja kasvatustegevuse mahust kõnealusel õppeaastal.

(2) Taotlus osaliselt muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Vabariigi Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagab kohaliku omavalitsuse volikogu kõikidele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 36² järgmises sõnastuses:

”§ 36². Enne 2013. aasta 1. septembrit tööle asunud pedagoogi kvalifikatsiooninõuete kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 22¹ sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesti keele oskuse nõudeid, ei kohaldata direktori, õppealajuhataja, õpetaja, logopeedi ja eripedagoogi suhtes, kes on lasteasutusse pedagoogina tööle asunud enne 2013. aasta 1. septembrit, vastates või olles loetud vastavaks enne 2013. aasta 1. septembrit vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpetaja, logopeed ja eripedagoog loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud direktor ja õppealajuhataja loetakse alates 2023. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 36³ järgmises sõnastuses:

”§ 36³. Eesti keele oskuse nõude kvalifikatsiooninõudena kohaldamine õpetajatele, logopeedidele ja eripedagoogidele

Käesoleva seaduse §-s 22¹ sätestatud eesti keele oskuse nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena õpetajatele, logopeedidele ja eripedagoogidele alates 2024. aasta 1. augustist.”.

§ 4. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõnad ”Haridus- ja Teadusministeeriumile” sõnadega ”Haridus- ja Noorteametile”;

2) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse sõnad ”valdkonna eest vastutav minister” sõnadega ”Haridus- ja Noorteameti peadirektor”;

3) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) rahuldada vaie.”.

§ 5. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Kurti või kuulmislangusega õpilast õpetades võib peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.”;

3) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

”(1²) Kutsekeskhariduse õppekava õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena, peavad õpingute lõpetamiseks sooritama eesti keele kui teise keele riigieksami või eesti keele riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel kehtestatud korras. Nimetatud riigieksamid võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.”;

4) paragrahvi 39 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsus ja -kogemus, pedagoogiline kompetentsus ning C1-tasemel eesti keele oskus.

(2) Õppekasvatusala juhtiva töötaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö kogemus, pedagoogiline ja juhtimiskompetentsus ning C1-tasemel eesti keele oskus.

(3) Õpetaja suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74¹ lõikes 4 kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. Kutseõpetajate suhtes kohaldatavad nõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle
20 protsendi. Käesoleva lõike kolmandas lauses sätestatud piirang ei kehti sõjaväelise eriala õppe puhul. Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes olema piisav, et tagada õppekavas määratud õpieesmärkide ja ülesannete täitmine ning õpiväljundite saavutamine.

(4) Tugispetsialisti suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74¹ lõigetes 7–10 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid.”;

5) paragrahvi 39 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Kui õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmise konkurss luhtub, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada õppekavas määratud õpieesmärkide ja ülesannete täitmine ning õpiväljundite saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.”;

6) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

”(3¹) Kui haldusjärelevalve käigus on tuvastatud õppekasvatusala töötajate mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus:

1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele;

2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele.”;

7) paragrahvi 55 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.”;

8) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 55¹ järgmises sõnastuses:

”§ 55¹. Haldusjärelevalve keelenõuete täitmise üle

Käesoleva seaduse ning keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet.”;

9) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kutsekeskhariduse õppekava kohaselt läbiviidavas õppes võib alates 2024/2025. õppeaastast kuni 2029/2030. õppeaastani olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

(2) Kool tagab ülemineku eestikeelsele õppele kutsekeskhariduse õppekavadel õpinguid alustanud õpilastel hiljemalt 2030/2031. õppeaastaks. Enne nimetatud õppeaastat kutsekeskharidusõppe õpinguid alustanud õpilastele läbiviidavas õppes võib õpingute lõpuni muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 57¹ järgmises sõnastuses:

”§ 57¹. Eesti keele oskuse nõude kvalifikatsiooninõudena kohaldamine õpetajatele ja tugispetsialistidele

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 74¹ sätestatud eesti keele oskuse nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena õpetajatele ja tugispetsialistidele alates 2024. aasta 1. augustist.”.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4 ja 6–12, § 3 punktid 2, 6–10, 12 ja 13, § 4 ning § 5 punktid 4, 6–8 ja 10 jõustuvad 2023. aasta 1. augustil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 13 ning § 3 punktid 3 ja 11 jõustuvad 2023. aasta 1. septembril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5, § 3 punkt 5 ja § 5 punkt 5 jõustuvad 2024. aasta 1. augustil.

Helir-Valdor Seeder

Riigikogu aseesimees

Tallinn, 12. detsember 2022